stefan
klubiliige
Registreerunud 07.01.06
Postitusi: 230
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: Passat B8 Alltrack TSI, VW Golf TSI DSG 110kW MY2016, Yeti 1.8TSI 4x4, Karoq 4x4 TDI DSG
|
|
postitati 02.07.10 20:29
|
|
|
Superbiga Prahas
Rostockis sai laeva pealt maha 21.45 ja Prahasse oli 580 km, sellest 470 km Saksamaa pinnal. TomTom pakkus päralejõudmise ajaks 3.30. Ma arvasin, et
ida poolses saksamaa osas autobahnĀ“e pole, selles oli mul õigus - päris tavalised kiirteed, kaks sõidurada samas suunas ja piirdevõrku ka paljudes
kohtades esialgu polnud. Kuid sellegipoolest üle poole teekonnast ilma kiirusepiiranguteta  Esimese saja kilomeetri jooksul oli päris mitmeid kilomeetreid remonditööde lõike 80kmh piiranguga. Liiklust oli
ka veel päris palju ja vabadel lõikudel üle 150 ei sõidetud. See oli Superbi jaoks mürataseme mõttes veel päris mugav kiirus. Pärast kella 23 liiklus
hõrenes, samuti on pimedas lihtsam sõita kui hämaras. Enne Berliini võis vabadel lõikudel päris ohutult pidevalt 170-180 kmh hoida, müra ja mühinaid
oli nüüd märgatavalt rohkem, kuid sellel tasemel kannatas kaasreisijal veel autos magada.
Vahepeal, kui kiirus oli 190, sõitis üks FL Octavia mööda - polnud isegi RS Kahjuks temast minule orientiiri ei saanud, keeras teine Berliini ära. Berliini äärelinnad võtsid päris palju aega, kuid see-eest Dresdenini oli
enamuses piiranguvaba lõbus sõit. Valdavalt sai kaugtulesid kasutada, kuid ka lähituledega oli piisavalt palju ja hästi ette näha. Päris tippkiiruse
proovimiseks sobivat kohta polnud, kuid 221kmh vilksatas mingi hetk navigaatori peal küll. Kiirus on väga hea rohi une vastu. Tegelikult väsimust
polnud polnud kuna Helsinki-Rostock laeval sai enamuse 27st tunnist magatud.
Dresdenist Tsehhi piirini oli ka OK "freeway" ja väga hõre liiklus. Kogu senise reisi keskmine kiirus oli tõusnud 135 peale ja TomTom pakkus nüüd
päralejõudmise ajaks juba 2.30 Kogu Saksamaa osas ei näinud ühtki
kiirteepatrulli, politsei autot ega komissar RexĀ“i.
Tsehhis tegime tanklas kiire kleepsuostmis peatuse (kiirteeluba - 10 päeva 250 CZK). Ei lasknud rehvidel rohkem jahtuda ja sõitsime kohe edasi. Nüüd
oli suht kitsas maantee, palju ringristmikuid. Oli üks ärev moment metskitsega, kes kitsa maantee ja raudtee vahelise riba peal tee ääres rohtu sõi.
Praha poolne osa oli jällegi kiirtee piiranguga 130kmh. Kell pool kolm olimegi kohal Praha kesklinnas. Kogu teekonna keskmine kiirus ~125kmh.
Muuseas, Superbi spidomeeter näitab võrreldes GPS-ga +5 kmh kiirusel 100/120 ja + 7kmh kiirusel 200. Siin tekstis on kõik mainitud kiirusnumbrid GPS
kiirused. Keskmine kütusekulu Rostock-Praha lõigul tuli 7.1 l/100km.
Nagu pildilt näha, tuli Prahas kohaneda Kesk-Euroopaliku parkimisruumiga
Paar kohatud vanemat pilli
Järgneb.
|
|
|
|
|
|
stefan
klubiliige
Registreerunud 07.01.06
Postitusi: 230
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: Passat B8 Alltrack TSI, VW Golf TSI DSG 110kW MY2016, Yeti 1.8TSI 4x4, Karoq 4x4 TDI DSG
|
|
postitati 05.07.10 20:49
|
|
|
Praha-Tallinn
Tagasi Eestisse sai tuldud maad mööda. Esimese päeva eesmärk oli jõuda normaalsel ajal Poola linnakesse Augustow, seepärast sai juba 6.15 Prahast
starditud. Valida oli kas pikem tee, kuid suurema keskmise kiirusega variant või lühem kuid aeglasem marsruut (~860km). Ajaliselt eeldatavalt võrdsed.
Otsustasime aeglasema kasuks, et näeb küla elu või nii. Tõepoolest, mitu hobuveokit trehvasime. Päris ohtralt fooriga reguleeritavaid teeremonte enne
Opole linnakest. Varssavi ummikutesse kadus ka pool tundi vähemalt. Kokku ~12 h puhast sõitu ja keskmine kiirus ~75. Liiklusjärelvalvet nägin tegemas
vaid ühte külakonstaablit.
Eelnev õhtu sai Prahas paak täis pandud (45l Agip tanklast) ja polnud vist kõige parem kütus. Sest mulle tundus, et madalatel pööretel oli mootori
toon veidi plekisem ja minek jõetum. Varssavi Nestes sai 41 liitrit peale tangitud ja seejärel asi paranes, helipilt jälle pea sama āsiidineā kui
seni harjutud.
Poola liiklus oli üllatavalt normaalne ja etteaimatav. Kiirteel gaas põhjas kiirusel 150-160 liikuvad väikeveokid oli vast kõige rohkem kulmukergitama
panev vaatepilt. Pigem Tsehhi äärealadel nägin paari lausidiooti ā teeremondialas paremalt poolt teeperve pidi suurel kiirusel möödumised,
hommikusel tipptunnil ringristmikul driftmist jms.
AugustowĀ“st Eestisse oli turvaliselt igavapoolne maantesõit. Mida edasi, seda vähem liiklust. 6.5 h ja oligi Pärnu, kuhu kena ilma tõttu sai
päevakeseks pidama jääda. Varssavis täidetud paagiga sai veel paar päeva tavapäraseid sõite Harjumaa piires teha. Lõpuks kui tankima läksin, oli juba
enam kui 1100 km sõidetud, paaki mahtus ligi 57l ja keskmiseks arvutasin 5.1 l/100km.
|
|
|
|
|
|
Zut
huviline
Registreerunud 03.07.08
Postitusi: 346
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: OII RS TFSI
|
|
AzA
huviline
Registreerunud 17.11.05
Postitusi: 205
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: Octavia II 2.0 TDI
|
|
postitati 16.07.10 09:17
|
|
|
Kiman samalaadsele tripile järgmisel nädalal.
Eks ma annan teada, mida 2.0 103kw tdi teeb.
Tänud postitamast.
|
hannes
|
|
|
|
|
stefan
klubiliige
Registreerunud 07.01.06
Postitusi: 230
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: Passat B8 Alltrack TSI, VW Golf TSI DSG 110kW MY2016, Yeti 1.8TSI 4x4, Karoq 4x4 TDI DSG
|
|
postitati 21.08.14 20:32
|
|
|
Autoga Lääne-Euroopas
Hiljuti sai tehtud nädalane autoreis Lääne-Euroopasse. Autoks pole enam Superb, vaid Passat Alltrack, aga kirjutan sellegipoolest siia oma
aastatetaguse Praha tripi teemasse, et jääks nii öelda kahe masina võrdlusmoment muljete osas kiiretelt teedelt. Reisi eesmärk oli ära käia
Lõuna-Hollandis ja seal paar päeva kohapeal veeta. Kuna prioriteediks oli mugavus, siis oli Poola läbimine välistatud. Seega Ventspilsist laevaga
Travemündesse, kiirteed nr1 mööda lõunasse, siis Duisburgi poole ning seejärel Hollandi suunas. Tagasireis veidi rohkem Hollandit pidi āülesseā
ja seejärel sama Saksa teed pidi mereni, praamiga Taani ning peale ööbimist Malmös Stockholmi kaudu Eestisse. Kokku oli autoga sõitmist neljal päeval,
millest ükski polnud liialt pikk ega kurnav, vaid jõudis alati ka miskit muud ette võtta.
Esimene päev: TLN-Ventspils, 468km, 6.1 l/100km, vastutuul. Start kell 10, tunnike Pärnus, pool tundi Riia kerges ummikus, kell 17 Ventspilsi hotell
(Raibie logi). Läti üllatas mitmel pool kõrgendatud piirkiirusega 100kmh tavalisel maanteel. Iseenesest ju kena, et teel laiad ääred ja aeglased juhid
hoiavad varmalt serva, aga ise jalgrattaga sellisel teel küll sõita ei julgeks. Samuti paistsid just Eesti numbrimärkidega masinad kuritarvitavat seda
eessõitja äärdetõmbamise lahkust, alustades tuimalt möödasõitu veendumata kas vastutulija veidi kõrvale tõmbab. Tavaliselt tõmbab ka, aga vahel
vastutulija järel sõitev masin mitte, ja olin tunnistajaks paarile häirivalt ohtlikule eespool sündinud olukorrale.
Neljapäevaõhtune Ventspils jättis kena mulje, soe ja sügav meri, suured lained, kena vaikne kesklinn. Laeva väljumisaeg oli reedel kell 12, kuna nõuti
hiljemalt kell 10 check-in, siis sai ka selleks ajaks sadamasse veeretud. Ja mis selgub, ei saagi harjunud kombel autost väljumata end laevale
regada. Tuli ära parkida ja minna sadamakontorisse, kus ühine järjekord jalgsi reisijatega, ja loomulikult olid kõik saabunud kella kümneks. Poole
tunniga oli järts ära seistud ja siis selgus, et väga soovitakse ka auto tehnilist passi näha (mida kuskil eelnevalt mainitud polnud) ja seega tuli
uuesti välja auto juurde kapata.. Kui paberimajandus oli korda aetud, siis sai pealesõitmis alale sissepääsu eest vastutava onkli käest uurida palju
aega on, ja selgus, et võib julgelt 40ks minutiks hoopis linnapeale kaubandust väisama minna. Seega StenaLine Läti poolsete väljumiste puhul julgen
soovitada teha varajasem ilma järjekorrata check-in ja siis uuesti linna peale minna. StenaFlavia on Briti lipu all sõitev laev, valdavalt veab suure
hulga treilereid (selleks 2 tekki) ja kuni 100 sõiduautot, millest enamus välitekil. Suvehooajal on liin turistide seas populaarne, laev oli täis,
sellest tulenevalt sööklas pikad järjekorrad.Internet ja telefonilevi polnud ette nähtud. Ainsaks meelelahutuseks oli õppehäire. Ilm oli tuulevaikne
ja suur osa rahvast veetis valget aega õues helikopteri maandumisplatsil vedeledes, raamatuid lugedes. Kajutid ja voodid (õigemini koid?) olid muuseas
laiemad kui Tallinki laevadel.
Teine sõidupäev, Saksamaa: 566 km, 8.3 l/100-le, tuul vastu.
Travemündes sai plaanipäraselt kell 13 laevalt maha, eeldasin laupäevaselt vähest liiklust ja kiiret edenemist. Veomasinaid teedel tõesti polnud, kuid
see-eest oli meeletult puhkusereisijaid, ohtralt ratastel suvilaid, jalgrataste ja paatidega koormatud sõiduautosid. Vahepeal sai paarkümmend
kilomeetrit kiiresti sõita (150kmh), siis algas Hamburgi eelne 8km pikk teeremont, mille eelne ummik algas juba 6 kilomeetrit varem. Kuni Bremenini
oli valdavalt kolonnis tiksumine, hea kui teine-kolmas rida sai 110-120 kmh sõita. Aga kohtades kus kolmas rida kadus, algas mõõdukas ummik juba 2-4
kilomeetrit enne, seda kuniks pudelikaelast läbi sai. Tee kõrval olid valdavalt igavad maisipõllud ā see on vist biokütuse toetamise haige poliitika
tulemus. Distantsi teine pool läks liiklus lahedamaks ja põhimõtteliselt suutsime kaotatud aja tagasi teha, ning saabusime sihtkohta kaardirakenduste
poolt pakutava tavapärase ajaga kell 19. Suurimaks kiiruseks jäi 204, maksimaalseks õlitemperatuuriks täheldasin 119C (Eestis polnud kunagi üle 106C
näinud).
Järgneb.
|
|
|
|
|
|
stefan
klubiliige
Registreerunud 07.01.06
Postitusi: 230
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: Passat B8 Alltrack TSI, VW Golf TSI DSG 110kW MY2016, Yeti 1.8TSI 4x4, Karoq 4x4 TDI DSG
|
|
postitati 24.08.14 20:02
|
|
|
Kolmas sõidupäev: Hollandi ja Saksamaa osa oli 640km, keskmiseks kuluks tuli 7.9 l/100. Tuul pigem soodne.
Keskmine kiirus ā kõrge  , sest liiklus oli igati normaalne ja sellel
suunal häiris 8 km-ne remondilõik ainult kiiruse langemisega 80 peale. Sõitu alustasime kell ~8, hommikused ummikud polnud augusti keskpaigaks
Hollandis veel võimust võtnud. Teed olid Hollandis keskmiselt parema kattega kui Saksamaal, kõik kiirteede ristumised olid viimaste aastate jooksul
ümber ehitatud liblika tüüpi lahendusteks, kiirusepiirang oli 130km. Saksamaale jõudes piirangud kadusid, ja liiklusolukord lubas ühtlaselt 150-170kmh
kulgeda. Kiire rada vabastati eessõitjete poolt aegsasti, ette keegi ootamatult ei keeranud, lausa lust oli sõita. Ettevaatlikum tuli olla mittesaksa
numbriga, eriti hollandi masinate suhtes, need võisid suunda näitamata ette vajuda, aga üldiselt hoo mahapidurdusi tegema ei pidanud. Piisas kui
gaasi maha lasksin, siis läks käigukast ācoasting režiimiā, mis on sisuliselt väga hea veeremisega vabaveeremine DSG puhul ja kui oli vaja veidi
pidurdada, piisas sõrmeotsaga roolilabalt käigu allavahetamisest ja tekkis mootoriga pidurdus 6-da, vajadusel 5-da käiguga. Kui keegi sabas sõitis,
tuli säärasel moel hoogu vähendades muidugi veidi hoiatavat pidurituld ka näidata. Kohati sai ka päris kiiresti liikuda, maksimumkiiruseks nägin
kergel allamäge lõigul 217, Garmin navigaatori reisiarvesti logi väidab 221, aga ma veidi kahtlen selles. Auto elektrooniline spido on täiesti täpne,
valetab maksimaalselt +1 ja sedagi ainult suurtel kiirustel. Analoogseier näitab kuni 2 ühikut rohkem. Õlitemperatuur tõusis eriti kiire lõigu lõpuks
129 kraadini. Seega tehase lubatud maksimumkiiruse saavutamine pole probleem. Pügala võrra saaks kiirust juurde ka peegleid kokku klappides, mida
Passat lubab erinevalt Superbist ka sõidu pealt teha.
Mul oli nädal varem ostetud praamipilet Saksamaalt Taani kell 14.45 väljumisele. Pileti olin sunnitud ostma rootsikeelselt veebilehelt, kuna inglise
keelne versioon suutis āostukorvisā olevale piletile alati vale kuupäeva panna ja seda viga pole vist siiani suudetud parandada. Scandline praamid
väljuvad iga poole tunni tagant, ja juhul kui pole kõige odavam pilet, saab peale ükskõik millisele sama päeva reisile, kui kohti on. Hea edenemise
tõttu, jõudsimegi pool tundi varasema laeva peale. Ülesõit kestab 45 minutit, selle aja jooksul saab praami peal näiteks väga korralikul süüa
(mitmekülgne bufee 20EURi per suu). Taani jõudes tankisime viimast korda välismaal, seda oleks olnud mõttekam teha veidi soodsama hinna eest
Saksamaal, kuid ei tahtnud riskida varasemast praamist maha jäämisega. Nüüd oli jäänud napp 2 tundi sõitu Malmösse. Taani kiirteed olid harjumatult
tühjad, valdavalt 130kmh lubatud ja sai lõpuks pikemalt püsikiiruse hoidja abil veereda. Rootsiga ühendava silla kasutamise eest tuli loovutada 49
EURi ja kell 17 saabusime Malmös äärelinna hotelli. Mõnus leil äsjarenoveeritud saunas, tunnike puhkust ja siis paariks tunniks linna peale. 10 aastat
polnud ma Malmösse sattunud ja selle aja jooksul oli paljutki muutunud.
Neljas sõidupäev: Malmö- Stockholm, tuul kergelt tagant. Igavapoolne sõit tühjal kiirteel. Taani ja Rootsi osa keskmine kütusekulu 6.8 l/100-le.
Meeldiv oli tõdeda, et ka Lõuna-Rootsis on päris märkimisväärses ulatuses kungine 110 ala muudetud 120-ks.
Kokkuvõtteks. Reisi kogupikkuseks sai 1 nädal ja nelja sõidupäevaga kogunes 2450 km. Reisi lõpuks oli auto läbisõit 7000km ning sellega võib esialgse
sissesõidu, katsetuste ja harjumise faasi lõppenuks lugeda Kütusekulu osas
on erinevus minu eelmise Superbiga ootuspärane. Laias laastus paneb pool liitrit juurde 6-käiguline DSG, pool liitrit nelikvedu ja veel pool liitrit
suurem tuuletakistus. Samas linnas saab eeldatust ökonoomsemalt hakkama, normaalselt toimiv start/stop ja DSG ācoastingā on siin suuresti abiks.
Pardakompuutri keskmise kulu arvestamine on täpne, pikaajalise keskmise puhul tekib väike viga võrreldes āexelisā kalkuleerimisega alles 5-da
paagitäie järel (0.1 ühikut optimistlikum). Pildil olevad andmed käivad kogu tagasireisi kohta.
Häirivad asjaolud: Nelikveolistel VW ja Skoda puhul on kuues käik nii DSG kui käsikasti
puhul veidi lühema ülekandega, kiirtee jaoks on 7 käik puudu. VW Sound System võrreldes Superbi samaväärse 10-kõlariga tehasesüsteemiga on oma
reguleerimisvõimaluste poolest tagasihoidlikum ja üldine heli on seetõttu kehvem. Näiteks ei saa valida muusikažanrile vastavat helipilti ja puudu
surround valikud (driver, front etc). Kõige suurem Passati miinus võrreldes Superbiga minu jaoks on karedama ja lärmakama tooniga mootor
pööretevahemikus 2000-2500, eriti kui mootor peab veidi pingutama, näiteks vastu tuult sõites või kergelt kiirendades. Seetõttu on 130-ga sõites
üldine müra palju meeldivam kui 110-ga sõites. Täitsa imelik, et 110-ga sõites vahetad käigu 6-lt viiendale, pöörded tõisevad 2300 pealt 3000-le ja
nendid, et mootor ei muutunudki häälekamaks, küll aga toonilt vähem vibreerivamaks. Ju siis VW-ni eripära ja praeguseks olen sellega harjunud.
Tühikäigu lähedastel pööretel on õuest kuulates ka paras traktor (vt ronimisvideo). Plussiks võrreldes sarnase mootori, käigukasti ja veoskeemiga Superbi ees, mida ma proovisin põhjalikult ühel
talvisel jaanuari päeval, on parem hakkama saamine madalatel pööretel. VW-ni +30Nm on siin vist abiks. Superb tundus minu jaoks pidevalt natuke liiga
vara käiku üles vahetama ja siis oli veidi hing kinni. Ja kuna praegune facelift Superb on tehnika ja võimaliku mugavusvarustuse poolest sisuliselt
sama, mis oli mu 2009 aasta auto, siis tuli vaheldust otsida veidi kõrvalt. Alltrack on osutunud mõnusalt mitmekülgseks. Õigustab oma nime küll, nagu
eelmise kümnendi lõpus tegi seda ka Superb.
|
|
|
|
|
|
|
